Toetustegevused
Ukraina sõjapõgenikele
Eestis
PROJEKTIST
Ukraina sõjapõgenike ning Eesti koolide õpetajate ja tugispetsialistide mõjujõu ja tegutsemisvõimekuse suurendamine
Projektiperiood:
1. oktoober 2022 – 30. september 2023
Rahastaja:
Aktiivsete Kodanike Fond
Projekti eesmärgiks on Eestis elavate Ukraina sõjakoldest põgenenud laste, noorte ja naiste kaasamise ja jõustamise ning õpetajate ja tugispetsialistide toetamise ja teadlikkuse tõstmise kaudu suurendada haavatavate rühmade mõjujõudu Eesti ühiskonnas.
Projekti raames viiakse ellu kolm tegevust:
Lapsed ja noored
Lastele ja noortele mõeldud linnalaagrite programm, mis keskendub osalejate kogemuste mõtestamisele läbi loovate meetodite ning erinevate kunsti- ja kultuuriürituste külastamisele
Naised
Naistele mõeldud tugigrupp, mis keskendub naiste kogemuste mõtestamisele läbi grupiarutelude
Õpetajad ja tugispetsialistid
Õpetajatele ja tugispetsialistidele mõeldud töötubade sari, mis keskendub kultuuritundlikkust ning sõjapõgenike toimetulekut puudutava teadlikkuse tõstmisele ning osalejate kogemuste mõtestamisele
Laste ja noorte linnalaagrid
Lastele ja noortele mõeldud linnalaagrite programm keskendub osalejate kogemuste mõtestamisele läbi loovate meetodite ning erinevate kunsti- ja kultuuriürituste külastamisele. Igal linnalaagril on oma teema: visuaalne kunst ja kirjutamine, muusika ja liikumine, fotograafia, film..
Linnalaagrid on planeeritud 3-päevaste üritustena ning leiavad aset 4 korda projekti perioodi jooksul koolivaheaegadel Räägu kooliruumides ja ekskursioonidena.
Linnalaagrid on planeeritud kahele vanusegrupile: 6-12-aastaste laste grupp ning 13-17-aastaste noorte grupp. Mõlema grupi suurus on 10-15 inimest, ning sama laps või noor võib osaleda nii ühes kui mitmes laagri vahetuses registreerimise alusel.
Toimunud laagrid:
25.-27. oktoober 2022
Meie esimesed linnaalaagrid koostöös Räägu kooliga möödusid sügiskoolivaheajal nii kiiresti, et laste arvates oleksid need võinud kesta palju pikemalt Lisaks paljudele loominguliste tegevustele koolimajas, käisime koos külas KUMU kunstimuuseumis, EKA-s, Ukraina keskuses, Loomaaias ja Fotografiskas.
4.-6. jaanuar 2023
Teise linnalaagri teemaks on tants ja liikumine ja tuleb tunnistada, et liikusid kõik! Väikese ajaga suudeti ära õppida lausa kolm tantsu! Lisaks käisime külas Nukuteatris, Kanuti Gildi saalis, maalisime martsipani ja imetlesime Piparkooginäitust
24.-26. aprill 2023
Kolmas linnalaager on mõeldud ennekõike väiksematele lastele. Seekord uurime lähemalt linnaruumi: käime Kadriorus Presidendilossis, külastame Arhitektuurimuuseumi ja Kalamaja Muuseumi.
21.-23. august 2023
Neljas ja selle projekti raames viimane linnalaager oli pühendatud animatsiooni teemale ja toimus Tallinna Ülikooli ruumides. Lisaks animafilmide tegemisele käisime KUMUs, Fotografiskas ja Kalamaja Muuseumis.
Noorte tantsutrennid ja kohtumised
Noortele mõeldud tantsutrennid annavad osalejatele võimaluse koos tegutseda ja suhelda. Lisaks iganädalastele trennidele, kus õpitakse noore ja andeka tantsuõpetaja Mariia juhendamisel hiphop tantsu samme, on noored korraldanud ka temaatilisi peoõhtuid (nt. Halloween või jõulud) ning külastanud erinevaid kultuurisündmusi (Fotografiska, Piparkoogimaania jms). Noortel on olnud ka võimalus osaleda näitlemise ja esinemise töötoas.
Noorte grupis osalevad noored vanuses 12-18 aastat. Grupi suurus on 15-20 inimest.
Naiste tugigrupp
Naistele mõeldud tugigrupp keskendub naiste kogemuste mõtestamisele läbi enda kogemuse üle reflekteerimise ja grupiarutelude. Tugigrupi rõhuasetus on ennekõige osalejate omavahelise dialoogi ja kogemuste vahetamise toetamisel grupitöö meetodi rakendamise kaudu, kuid tugigrupis kasutatakse ka loovaid meetodeid, et toetada naiste eneserefleksiooni ja liikuda nende jõustamise suunas.
Tugigruppi viib läbi ukraina keelt kõnelev psühhoterapeut, Irina Zolotova, kes on ise Eestis elav sõjapõgenik.
Tugigrupp leiab aset 2 korda kuus 2-tunniste kohtumiste sarjana Räägu koolis. Tugigrupiga paralleelselt on vajadusel avatud ka juhendatud laste mängutuba kuni 12-aastastele lastele. Tugigrupi suurus on 10-15 inimest ning liikmelisus on vaba ning vajaduse põhine.
Mais ja juunis toimus lisaks tugigrupi kohtumistele kaks väljasõitu loodusesse. Aegviidus ja Kloogal said naised kogeda erinevaid teadveloleku praktikad ning võtta osa erinevatest loomingulistest tegevustest. Samuti pakkus koos olemine võimaluse luua uusi kontakte nii teiste Ukrainast pärit naistega, kui ka kohalikega. Väljasõitudega jätkame augustis.
Naiste väljasõidud loodusesse
Et toetada naiste vaimset tervist ning aidata neil luua teiste ukrainalstega, aga ka kohalike kogukondadega kontakte, korraldasime me aprillist kuni detsembrini 2023 erinevaid matku, väljasõite ja kohtumisi. 6 kohtumist, mis sel perioodil aset leidsid, viisid naised metsa ja sohu, matkal eja sauna, andsid neile võimaluse proovida kätta viltimise ja piparkoogitaigna vormimisega. Looduses viibimine andis võimaluse hingata ja ‘hinge avada’, saada tuttavaks omavahel ning uue elukoha ja sealsete elanike tegemiste ja traditsioonidega.
Töötoad õpetajatele ja tugispetsialistidele
Õpetajatele ja tugispetsialistidele mõeldud töötoad keskenduvad kultuuritundlikkust ning sõjapõgenike toimetulekut puudutava teadlikkuse tõstmisele ning osalejate kogemuste mõtestamisele.Igal töötoal on oma teema: enesehool ja läbipõlemise vältimine, traumateadlikkus ja lapse trauma märkamine klassi kontekstis, koostöö sõjapõgenike peredega.
Töötoad on planeeritud 3 korda projekti jooksul aset leidvate 3-tunniste kohtumiste sarjana. Töötoad leiavad aset Räägu kooli ruumides koolitöö välisel ajal, et võimaldada õpetajate ja tugispetsialistide osalemist. Töötubade osalejate arv on 15-20 inimest ning liikmelisus on vaba ning vajaduse põhine, ehk siis õpetajad ja tugispetsialistid võivad osaleda ühes või kõigis töötubades registreerimise alusel.
ONLINE TÖÖTUBA: KUIDAS RÄÄKIDA LASTEGA RASKETEST TUNNETEST JA TRAUMAST?
Märts 2023
- Kolmapäeval, 22. märtsil 2023, kell 15:00-18:00
- Zoom keskkonnas, link saadetakse registreerunud osalejatele
Töötoa sisu: Selles kogemuslikus töötoas uurime lähemalt lapsevanemate tunnete-kesksete oskuste koolituse (Emotion-focused Skill Training for Parents) põhiprintsiipe, integreerides need kaastunde ja kaasaegse traumakeskse psühhoteraapia perspektiividega. Täpsemalt käsitleme järgmisi teemasid: valideerimine, suhtetraumade parandamine ja kuidas kasutada kunsti, sealhulgas kirjutamist, ühenduse loomiseks ja tervenemiseks töös traumadega.
Olga Lehmann, PhD, on vaimse tervise ja heaolu eestkõneleja, kes töötab praegu Norras psühhoterapeudi ja teadlasena. Ta on avaldanud üle 40 akadeemilise publikatsiooni sellistes valdkondades nagu: tunded ja emotsioonid igapäevaelus, vaikimine, terapeutiline kirjutamine, eksistentsiaalpsühholoogia, leinateraapia ja kvalitatiivsed uurimismeetodid. Ta on järgmiste raamatute peatoimetaja: “Deep experiencing: dialogues within the self” (Springer, 2017), “Poetry and Imagined Worlds” (Palgrave, 2017) ja “A Poetic Language of Ageing” (Bloomsbury, 2023).
- Töötuba on tasuta.
- Osalejate arv on piiratud.
- Töökeeleks on inglise keel. Materjalid on eesti keeles ja arutelu on samuti tõlgitud eesti keelde.
ONLINE TÖÖTUBA: ONLINE TÖÖTUBA: KUIDAS HOIDA ENDA VAIMSET TERVIST STRESSIROHKEL AJAL?
Aprill 2023
- Reedel, 21. aprill 2023, kell 10:00-13:00
- Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Kuldnoka 24, Tallinn
Töötoa eesmärk on toetada õpetajate toimetulekut ja tegutsemisvõimekust läbi nende emotsionaalse säilenõtkuse alase teadlikkuse tõstmise ja enesehoole oskuste arendamise. Töötuba annab igale osalejale võimaluse analüüsida viise, kuidas toime tulla stressi ja pingega, mida praegused tööalased väljakutsed on kaasa toonud. Töötoas saab avardada enda tööriistakorvi ja praktiliselt kogeda erinevaid tehnikaid keerukate tunnetega toimetulekuks.
Mariann Märtsin, PhD on psühholoog ning perenõustaja. Ta on töötanud teaduri ning õppejõuna mitmes rahvusvahelises ülikoolis. Alates 2019. aastast töötab ta Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse õppesuunal psühhosotsiaalse töö dotsendina. Ta toetab perede toimetulekut koolitus- ja nõustamiskeskuses Papaver ning Sinu Arst vaimse tervise kliinikus. Oma töös lähtub ta ennekõike süsteemse pereteraapia ning kiindumusteooria traditsioonidest. Lisaks tööle õppejõu ja psühholoogina on Mariann projektijuhina tegev MTÜs Loovalt koos, kus ta veab eest erinevaid projekte haavatavate gruppide tegutsemisvõimekuse suurendamiseks.
ONLINE TÖÖTUBA: KUIDAS TOETADA LEINAVAT LAST?
Oktoober 2023
ONLINE TÖÖTUBA: KUIDAS TOETADA LEINAVAT LAST?
- Teisipäeval, 31. oktoober 2023, kell 15:00-18:00
- Zoom link saadetakse registreerunud osalejatele
Täiskasvanud ei mõista sageli lapse valu kibedust ega tea, missuguste raskustega leinav laps peab toime tulema. Lapse lein jääb kergesti täiskasvanu leina varju. Lapsed on kui unustatud leinajad. Töötuba annab täiendavaid teadmisi tööks laste ja noortega, kes ise või kelle pere on sattunud kriisi. Millist hoolt ja tuge saab õpetaja lastele pakkuda?
Töötoas avatakse järgmisi teemasid:
- Lapse leina iseärasused erinevates arenguastmetes
- Traumeeritud laps – mida vaja teada ja kust leida abi?
- Kuidas lapse mineviku läbielamised mõjutavad tema praegust käitumist, õpivõimet?
- Kuidas suurendada lapse sisemist turvalisust ja emotsionaalset stabiilsust?
Teemat avab psühholoog ja koolitaja Tuuli Vellama, kellel on pikaaegne kogemus töös laste ja noortega. Tuuli on Moreno Keskuse ja Laste ja Noorte Kriisiprogrammi liige, Tallinna Ülikooli õppejõud.
November 2023
ONLINE TÖÖTUBA: KUIDAS TOETADA LASTE EMOTSIOONIDE REGULATSIOONI?
- Neljapäeval, 23. november 2023, kell 15:00-18:00
- Zoom link saadetakse registreerunud osalejatele
Et toetada laste emotsioonide reguleerimise arengut on täiskasvanul oluline mõista, mida emotsioonid meiega teevad, kuidas neid hinnata ja reguleerida. Selles kogemuslikus töötoas uurimegi lähemalt, kuidas emotsioon tekib ja miks meil üldse on emotsioone vaja. Samuti tutvume, mida tähendab emotsiooniregulatsioon ja mis on selle peamised eesmärgid, aga ka sellega seotud raskused. Töötoas tegeleme ka peamiste praktiliste oskustega, mis aitavad nii enda kui ka lapse emotsioone rahustada. Töötuba on interaktiivne, see koosneb erinevatest aruteludest ja praktilistest harjutustest.
Karina Karis, MA, on kliiniline psühholoog. Ta töötab Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus ja Ambromed erakliinikus. Oma igapäevatöös puutub ta kokku erinevate psühhiaatriliste häirete ja psühholoogiliste seisunditega, millest peamised on söömishäired, meeleoluhäired, isiksushäired ja traumad. Samuti viib ta läbi psühholoogilisi hindamisi ja uuringuid ning grupiteraapiaid ja koolitusi. Karina on läbinud erinevaid psühhoteraapia alaseid koolitusi ning tegelenud teadustööga neuroteadustes.
ONLINE TÖÖTUBA: KUIDAS TOETADA LASTE EMOTSIOONIDE REGULATSIOONI?
November 2023
- Neljapäeval, 23. november 2023, kell 15:00-18:00
- Zoom link saadetakse registreerunud osalejatele
Et toetada laste emotsioonide reguleerimise arengut on täiskasvanul oluline mõista, mida emotsioonid meiega teevad, kuidas neid hinnata ja reguleerida. Selles kogemuslikus töötoas uurimegi lähemalt, kuidas emotsioon tekib ja miks meil üldse on emotsioone vaja. Samuti tutvume, mida tähendab emotsiooniregulatsioon ja mis on selle peamised eesmärgid, aga ka sellega seotud raskused. Töötoas tegeleme ka peamiste praktiliste oskustega, mis aitavad nii enda kui ka lapse emotsioone rahustada. Töötuba on interaktiivne, see koosneb erinevatest aruteludest ja praktilistest harjutustest.
Karina Karis, MA, on kliiniline psühholoog. Ta töötab Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus ja Ambromed erakliinikus. Oma igapäevatöös puutub ta kokku erinevate psühhiaatriliste häirete ja psühholoogiliste seisunditega, millest peamised on söömishäired, meeleoluhäired, isiksushäired ja traumad. Samuti viib ta läbi psühholoogilisi hindamisi ja uuringuid ning grupiteraapiaid ja koolitusi. Karina on läbinud erinevaid psühhoteraapia alaseid koolitusi ning tegelenud teadustööga neuroteadustes.
meediakajastused
SÄRTSU JUURDE: sõjapõgenike ellu lisavad rõõmsaid värve hiphop ja metsamatkad
Kui mitukümmend ukraina last esines särtsaka hiphopitantsuga, siis särasid nii esinejad ise kui ka nende sõjapõgenikest vanemad, kes etteastet hoolega filmisid. Teisipäevasel üritusel said ukrainlased nii kunsti nautida kui ka seda ise luua.
JÕULUTUNNE SÜDAMES: sõjapõgenike lapsed õppisid kuuseehteid tegema
Ukraina sõjapõgenike laste koolis käis esmaspäeval usin jõuludeks valmistumine. Õpilased, nende vanemad ja õpetajad valmistasid jõuluehteid, kaunistasid kuuske ning laulsid eesti ja ukraina rahvalaule.
Esmaspäevane jõuluüritus, mis andis tegevust suisa sadakonnale inimesele, algas sellest, et MTÜ Loovalt Koos tutvustas, mida nad õieti teevad. Nimelt sai oktoobris alguse aastane projekt Ukraina sõjapõgenike toetamiseks. „Tegutseme kolmel suunal – lapsed ja noored, lapsevanemad ning õpetajad ja tugispetsialistid,“ selgitas MTÜ projektijuht Mariann Märtsin.
projekti partnerid
Olga V. Lehmann, PhD
Norra psühholoog ja psühhoterapeut, kes on spetsialiseerunud lapsevanematega töötamisele trauma ja kaotuse kontekstis
projekti RAHASTAJAD
